#103 Toitumisterapeut Jaanika Tapver stressist; vähki tekitavast toidust ja tervislikust toitumisest

 

Sissejuhatus Jaanika Tapverist

Tänane külaline on toitumisterapeut Jaanika Tapver, kes on oma elus läbinud nii kergemaid kui raskemaid tervisega seotud muresid. Läbi nende murede on Jaanika saanud tugeva isikliku veendumuse täisväärtusliku toitumise olulisusest tervise hoidmisel. Ennetada haigusi toiduga on Jaanika üks kandvatest põhimõtetest. Erinevad probleemid nagu tööstress, söömissõltuvus ja vähidiagnoos tõid Jaanika toitumismaailma rajale, tänu millele kujunes temast toitumisterapeut.

Jaanika keskendub oma töös inimeste toitumisharjumuste tervislikumaks muutmisel ja aitab oma klientidel ennetada ja hoida tervist. Lõpetanud on ta Tervisekooli toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi eriala ning jätkab õpinguid samas koolis funktsionaalse toitumisteraapia õppes. Jaanika võtab vastu erakliente, teeb nõustamisi Skype vahendusel ja korraldab ettevõtetes tervisliku toitumise teemalisi koolitusi.

👇Memo ja head mõtted saatest👇

Me ei tohi elada stressis, kuna organism annab ühel hetkel alla – olgu selle ilminguks südameveresoonkonna probleemid, vähk või midagi muud.

Stress on mistahes juhul meie keha väga hävitav.

Kui sa ei taha hommikul tööle või õhtul koju minna, oled pidevalt väsinud, jõetu, rõõmutu, tahad pigem omaette olla, siis need ongi esimesed märgid sellest, et asi hakkab n-ö hapuks minema.

„Olukorrad ise ei tekita stressi, seda teeb meie reaktsioon, suhtumine. Reaktsiooni tulemusena vabanevad stressihormoonid ja kui need jäävad kehasse pikemaks ajaks püsima, siis see ajabki organismi normaalse töö sassi (kuna tegu on siiski hormoonidega).“

Väike „sutsakas“ stressi on kasulik, ajab meid tegutsema, aga stressis ei tohi elada päevast päeva, aastast aastasse.

„Toitumisterapeut on tervisespetsialist, kes rakendab tõenduspõhiseid teadmisi toitumisest inimeste tervise edendamiseks terviseprobleemide korral kliendi heaolu ja toimetulekuvõime suurendamiseks.“

Kui nõustaja annab üldist tervisliku toitumise alast nõu, siis terapeut tegeleb haiguspõhiste menüüdega. Mõlemad spetsialistid lähtuvad teaduslikest uuringutest.

Mitte ühessegi teemasse süüvides ei saa teha põhjapanevaid järeldusi vaid ühe uuringu põhjal ehk kindlasti tasuks kasutada eri allikaid.

Alati ei ole nullist vaja menüüd teha, piisab vaid korrigeerimisest.

Kui ilmneb, et inimesele ei sobi teatud toiduainegrupp (nt piimatooted), siis toitumisterapeut aitab leida sellele täisväärtusliku asenduse (nt taimsed kaltsiumiallikad on ürdid, seemned, kibuvitsamarjad), et ei tekiks toitainetepuudust.

„Allergiad avalduvad kohe, aga talumatuse ehk põletikuliste protsesside ilmnemine võtab aega.“

„Uuringu põhjal reageerivad mehed oma haigusseisunditele 24% vähem kui naised. Lisaks – saades näiteks teada, et kolesterool on kõrge, siis veerand meestest ei võta ikkagi mitte midagi ette.“

Toitumise ja toitainetega seoses ringleb palju müüte (nt munavalge sisaldab rohkem valku kui kollane, puuviljad sisaldavad rohkem vitamiine kui marjad, parim C-vitamiini allikas on sidrun). Otsi ja kontrolli infot!

Naiste peamised kaebused on seotud stressi, väsimuse ja kehakaaluprobleemidega, mille sagedasemad põhjustajad on toitainetepuudus ning organismi mittetoetav elustiil (vähene või
ebakvaliteetne uni, ühekülgne toidulaud, vähene liikumine, negatiivne ellusuhtumine).

„Trenni tehes hakkavad tööle heaoluhormoonid, seepärast ongi liikumine üks paremaid viise stressi leevendamiseks. Lisaks aktiviseerib see vere- ja lümfiringe.“

Stress on keha hormonaalne reaktsioon. Stressihormoon kortisool tuleb kehasse, kui reageerime mingitele stressoritele. Teaduslikult uuritud kasulikud toiduained stressiolukordades on nt tume šokolaad, erivärvilised puu- ja köögiviljad, must ja roheline tee, pre- ja probiootikumid, vesi.

Heaoluhormoonide tootmist organismis takistavad põletikud, soolestiku tasakaalust väljas mikrofloora, kõrge kortisoolitase, kohv, alkohol.

Hommikul tasub süüa trüptofaanirikkaid taimseid toite, nagu nt kinoad, hirssi, kaera, banaani, mandleid, pähkleid, seemneid.

„Isegi kui sa 75% osas toitud õigesti ja 25% valesti, siis päeva lõpus ei pruugi sellest heast osast ikkagi kasu olla.“ 

Inimestel on raske oma keha kuulata, kuna oleme liiga harjumuste sees – tunneme end küll väsinuna või et kuskilt valutab, aga me ei mõtle, mis on selle põhjus, vaid lihtsalt elame sellega.

„Inimesed ei seosta väiksemat sorti, häirivaid tervisemuresid toitumisega. Toit on pigem esmavajadus, kõhutäide.“

Me oleme kõik erinevad, sealhulgas kalduvustega eri riskigruppidesse, mistõttu ei tohiks end teistega võrrelda.

Igas toidukorras võiksid olla olemas valgud (10-20%), rasvad (25-35%) ja süsivesikud (60%). Süsivesikud võiksid olla kiudaineterikkad, mitte rafineeritud ega kiiresti imenduvad.

Taldrikureegel: veerand taldrikut on süsivesikuid (kinoa, tatar, täisteratooted), veerand valku (liha, kala, kaunviljad) ja pool köögivilja.

Hommikuti tuleks kindlasti süüa sooja, et panna seedimine tööle. Ideaalne oleks hommikul u15 minutit enne sööki juua leiget vett. Sööma peaks iga 3-4 tunni tagant.

Tervisliku toitumise võti ei ole see, et valida üks kasulik toitainegrupp ja seda päevast päeva tarbida. Oluline on tasakaalustatus ning eri toit- ja toiduainete koostoime. Näiteks soovitatakse süüa vikerkaarevärvi köögivilju, kuna igas värvis on oma pigment ja kasulik
taimne toitaine, mis mõjuvad kõige paremini koos, täiendades üksteist. See kehtib ka makrotoitainete puhul (nt võiks tarbida koos rasvu ja süsivesikuid).

Erinevaid rohelisi salateid võiks kasvatada ise või siis eelistada osta neid potis, mitte kilepakendis karbis (toiteväärtus oluliselt suurem).

Teaduslikult on tõestatud, et Vahemere dieet (madala glükeemilise koormusega kohalik värske toit, mis sisaldab palju erivärvilisi puu-, köögivilju, maitseürte ja kasulikke rasvu) ennetab nii kroonilisi kui ka surmaga lõppevaid haigusi, nende seas vähki, südameveresoonkonna haigusi, 2. tüüpi diabeeti, ülekaalu).

Paljud levinud dieedid on mõeldud hoopis raviotstarbeks, samuti pole head äärmused (ainult toortoit või karnivoorlus).

Enamike suhkruasendajate mõju ei ole veel piisavalt uuritud, aga nende toime on seatud küsimärgi alla, mis iseesest võiks olla juba piisav tegur oma tähelepanu teravdamiseks.

„Hoidke oma tervist. See, mida me täna sööme, ei pruugi meid mõjutada täna, aga see mõjutab meid mingi aja pärast. Üks või kaks korda midagi halba süüa ei tee veel kahju, ent pidev toitainetepuudus ja loomsete rasvade ülekaal toidulaual viib sind paratamatult haiguste
riskigruppi.“

Ka väiksemaid tervisemuresid ei tasu jätta tähelepanuta, kuna see on keha viis anda märku, et midagi peab muutma.

„Meie tänased tegevused on investeering tulevikku.“

Kui tundsid, et saade pakkus sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, jagades saadet ja postitust kellegagi, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit laiema kuulajaskonnani edasi viia.

Veebilehed, millest oli podcast’is juttu:
www.pubmed.com
www.nutridata.ee

Kui tundsid, et saade pakkus sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, jagades saadet ja postitust kellegagi, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit
laiema kuulajaskonnani edasi viia.

Ausad Mehed:
www.chriskala.com
www.martinpukspuu.ee

Facebook:
www.facebook.com/podcastausadmehed/
www.facebook.com/chriskkala

Jälgi Jaanika Tapveri tegemisi:
Toitumisteraapia keskus Mustamäel
www.toitumisteraapiakeskus.ee
www.facebook.com/Toitumisterapeut1/